Ma olen vahest otsinud Imago dialoogi nn kondikava veebist, kuid pole ette jäänud. Ma ei tea, kas see on salastatud, aga ma ei mäleta, et ma oleks allkirja andnud mitte avalikustamise eest kui Imago koolitusel käisin, nii et panen selle siia endale ja teistele leidmiseks kirja. Loomulikult on Imago midagi palju enamat kui ainult väga range vestluse formaat, aga see formaat on samas ka oluline osa.
Imago dialoogi struktuur
Imago dialoog põhineb 3 sammul:
1. Rääkimine, peegeldamine, kokkuvõte
2. Kinnitamine
3. Empaatia
Need 3 sammu tehakse läbi, ning siis vahetatakse rollid ja korratakse sama.
Imago dialoogi juurde kuulub ka dialoogi pidamise aja ja koha kokku leppimine. Oluline on, et mõlemad pooled oleks selleks valmis, ehk rahulikud ja valmis teineteisele aega pühendama. Lisaks on ka oluline, et ei oleks väliseid segajaid. Olenevalt teema keerukusest on siin muidugi võimalik ka väikesed kõikumised. Kui teema on eriti tundlik, siis on soovitav enne vestlust ka tunnustada partnerit
Samamoodi kuulub Imago dialoogi juurde ka vestluse lõpetamine ja teineteise tänamine.
Täpsem kirjeldus ja näited
Püüan lühidalt lahti seletada dialoogi osad ja lisada ka näited.
- Aja kokku leppimine on vajalik, et mõlemad oleks vestluseks valmis.
Näiteks:
R(rääkija):Ma soovin sinuga pidada dialoogi xxx teemal. Kas praegu sobib sulle?
K(kuulaja):Jah, praegu sobib /Ei, hetkel ei sobi, ma olen poole tunni pärast vaba. Siis sobib - 1. samm. Rääkija räägib mina sõnumitega endast, lisadeks vajadusel olukorra kirjelduse. Kuulaja kuulab ja peegeldab öeldut, ehk ütleb kuuldu tagasi. Väga keerulistel juhtudel võib vaja olla sõnasõnalist peegeldust. Enamasti siiski sobib oma sõnadega mõtte või tunde peegeldamisest. Selle peale rääkija kas kinnitab, et kuulaja sai info kätte, või täpsustab selle osa uuesti, mida ta peegeldusest ei kuulnud. Kuuulaja võtab uut infot arvesse ja peegeldab uuesti. Seda etappi korratakse seni, kuni rääkija kinnitab, et kuulaj aon kogu info õigesti kätte saanud. Pane tähele, et siinkohal kuulaja ei lisa omi mõtteid, vaid peegeldab ainult rääkija öeldut. Kui see põrgatamine on lõppenud, siis võtab kuulaja uuesti rääkija kogu sõnumi kokku ja edastab selle rääkijale, et mõlemad saaksid aru, et nad on teineteist täielikult mõistnud.
Näide:
R: Mulle teeb muret see, et minu töökaaslane kiusab mind.
K: Ma kuulsin, et sa ütlesid, et sinu töökaaslane kiusab sind. Kas on nii?
R: Jah. Ta ajab minu laualt asju maha mööda minnes, trügib lõunale minnes minust ette ja mulle tundub, et ta ka räägib mind taga.
K: Ma kuulsin, et ta trügib sinust lõunale minnes ette ja räägib sind taga. Kas on nii?
R: Jah, aga lisaks ta ka ajab mu laualt asju maha.
K: Selge, ta trügib sinust lõunale minnes mööda, räägib sind taga ja ajab su laualt asju maha.
R: Just.
K: Kas soovid veel midagi lisada
R: Ei. See on kõik.
K: Ma kuulsin, et sinu töökaaslane kiusab sind: ajab asju laualt maha, trügib lõunale minnes sinust ette ja räägib sind taga. Kas ma tõin kõik olulise välja?
R: Jah. Sa mõistsid mind täielikult. - 2. samm. Kinnitamine. Siin kinnitab kuulaja, et see, mida rääkija tunneb, on loogiline.
Näiteks:
K: Ma mõistan sind. Kui sul tööjuures töökaaslane sinu laualt asju maha ajab, sinust lõunale minns ette trügib ja sind taga räägib, siis see on tõesti kiusamine.
R: Just. - 3. samm. Empaatia. Siin püüab kuulaja ära arvata mis tunne rääkijal on ja küsida, kas see on nii. Rääkija saab siis kas kinnitada, või parandada ja öelda, mida ta tegelikult tunneb. Samuti võib rääkija lisada ka uusi tundeid. Analoogselt 2. sammuga toimub seekord tunnete tagasi peegeldamine ja täpsustamine, kuni rääkija tunneb, et tema kõiki tundeid on mõistetud.
Näiteks:
K: Ma kujutan ette, et see võib sind ajada päris vihaseks. Kas on nii?
R: Jah, see ajab mu tõesti vihaseks ja lisaks teeb veidi ka õnnetuks, sest ma ei mõista millega ma selle ära olen teeninud.
K: Ja lisaks teeb see sind ka õnnetuks, kuna sa ei mõista miks ta seda sulle teeb?
R: Jah - Siia otsa sobib ka Rääkija tänu:
R: Jah. Aitähh, et mu ära kuulasid.
Nüüd vahetatakse rollid ja samad sammud 1-3 tehakse läbi vastupidi. See, kes enne kuulas, räägib, mis tundeid talle kuuldu tekitas ja eelnev rääkija asub kuulaja rolli. Toimub samamoodi rääkimine-peegeldamine, kinnitamine, empaatia, tänamine.
Kui ka vahetatud rollidega dialoog on läbi tehtud, siis algne rääkija tänab, et ta on saanud oma mure ära rääkida ja kuulaja tänab, et talle räägiti.